Kui töö ei lõpe kunagi, võib-olla pole asi töös, vaid meis endis.

Palju räägitakse suurest töökoormusest, väsimusest ja läbipõlemisest. Küsimus ei ole ainult töö hulgas või tööandja ootustes, vahel on see meis endis.

𝐌𝐮𝐬𝐭𝐫𝐢𝐭𝐞 𝐣𝐮𝐮𝐫𝐞𝐝: 𝐩𝐢𝐢𝐬𝐚𝐯𝐮𝐬 𝐣𝐚 𝐥𝐢𝐢𝐠𝐬𝐞 𝐯𝐚𝐬𝐭𝐮𝐭𝐮𝐬𝐞 𝐯õ𝐭𝐦𝐢𝐧𝐞
Sageli ei ole asi ainult töös ja organisatsiooni keskkonnas, vaid sügavamates mustrites, mis meid juhivad.

Lapsepõlves võis inimene õppida, et armastus ja turvatunne tulevad siis, kui ta on „tubli“ ja teeb rohkem. Mõni laps hakkab varakult kandma vastutust, mis tegelikult kuulub täiskasvanule: näiteks hoolitseb teiste eest, loob rahu kui vanemad vaidlevad või hoiab peret koos rasketel aegadel.

Sellest kujuneb sisemine veendumus: olen väärt siis, kui annan rohkem kui teised.

𝐓ä𝐢𝐬𝐤𝐚𝐬𝐯𝐚𝐧𝐮𝐧𝐚 𝐯õ𝐢𝐛 𝐬𝐞𝐞 𝐚𝐯𝐚𝐥𝐝𝐮𝐝𝐚 𝐭öö𝐥 𝐧𝐢𝐢:
👉 Ei julge öelda „ei“, sest hirm on kaotada teiste heakskiit.
👉 Ei sea piire, sest on sisemine tunne, et „mul pole õigust enda vajadustele“.
👉 Tekib alateadlik ebapiisavuse tunne justkui mu väärtus inimesena sõltuks ainult saavutustest ja pingutusest.

𝐔𝐮𝐫𝐢𝐧𝐠𝐮𝐭𝐞𝐬𝐭: on leitud et läbipõlemine ei korreleeru ainult töökorralduse, vaid ka perfektsionismi ja sisemise ebapiisavuse tundega. Samuti näitavad uuringud, et inimesed, kes lapsepõlves võtsid liiga palju vastutust (parentifikatsioon), kannavad hilisemas elus endas suuremat riski ületöötamiseks ja piiride kaotamiseks.

𝐌õ𝐧𝐞𝐝 𝐞𝐧𝐞𝐬𝐞𝐚𝐧𝐚𝐥üü𝐬𝐢 𝐤ü𝐬𝐢𝐦𝐮𝐬𝐞𝐝:
👉 Millal ma viimati ütlesin „ei“ ja tundsin end selles rahulikult?
👉 Kas mu püüdlus rohkem teha tuleb päriselt töö eesmärgist või minu sisemisest vajadusest olla „piisav“?
👉 Kui ma teeksin poole vähem, kas ma arvaksin, et olen vähem väärtuslik?

𝐉𝐮𝐡𝐭𝐢𝐦𝐢𝐬𝐞 𝐯𝐚𝐚𝐭𝐞𝐧𝐮𝐫𝐤
Kui tiimis tekib ületöötamise ja läbipõlemise risk, on oluline, et juht ei küsiks ainult: „Kas töökoormus on realistlik?“ vaid ka: „Mis mustrid ilmnevad?“
Näiteks:
👉Kas meil on kultuur, kus ainult „kangelased“ saavad tunnustust?
👉Kas me hindame tasakaalu ja piire või ainult kiirust?
Juht saab olla see, kes näitab eeskujuga, et piisavus ei tule lõputust pingutusest, vaid teadlikust ja targast panusest.

𝐒𝐨𝐨𝐯𝐢𝐭𝐮𝐬𝐞𝐝
💡 Sõnasta endale selged tööpiirid ja hoia neid sama kindlalt kui teisi kohtumisi kalendris.
💡 Harjuta väikeseid „ei“-sid, piirid saavad tugevamaks samm-sammult.
💡 Küsi endalt: „Kas see, mida ma praegu teen, aitab kaasa minu tegelikele eesmärkidele või ainult vaigistab mu sisemist ärevust?“

Me ei saa alati vähendada töö hulka, aga me saame muuta seda, kuidas me oma sisemiste mustritega suhestume.