Muutus on sageli ebamugav, kuid miks?

Kui oled otsustanud midagi enda tavapärases käitumises muuta, ootad ilmselt, et ühel hetkel läheb paremaks ja loodetavasti lähebki. Aga teel sinna võid põrkuda hoopis ebamugavuse, ärevuse või näiteks ka süütundega.

See võib olla üllatav, eriti siis, kui muutus on sinu enda valitud ja tead, et senine viis enam hästi ei toimi. Miks peaks millegi enda jaoks parema tegemine tunduma ebamugav?

Üks põhjus peitub selles, kuidas kujunevad meie harjumused. Meie aju eelistab tuttavat. Harjumuspärased käitumismustrid nõuavad vähem teadlikku pingutust ja tuttav on paremini ennustatav. Uus käitumine seda veel ei ole ning seetõttu võib ka täiesti teadlikult valitud ja soovitud muutus tekitada esialgu ebamugavust.

Harjumuste kujunemist uurinud Phillippa Lally ja tema kolleegid leidsid, et kordamisega suureneb uue käitumise automaatsus. Seejuures oli inimeste vahel väga suur erinevus selles, kui kaua see aega võttis: uuringus varieerus see 18 päevast 254 päevani. Ehk et uus käitumine tundus loomulik on vaja seda palju korrata.

Uus tähendab ka ebakindlust

Me teame üsna hästi, mis juhtub siis, kui käitume nii nagu alati, kuid uue käitumise puhul me seda veel päriselt ei tea.

Neuroteadlased Dan Grupe ja Jack Nitschke on käsitlenud ebakindluse ja ärevuse seost. Aju tegeleb pidevalt tulevaste sündmuste ennustamise ja nendeks valmistumisega ning ebakindlus tuleviku suhtes võib suurendada ärevusega seotud reaktsioone. See ei tähenda, et iga uus käitumine tekitaks ärevust. Küll aga aitab see mõista, miks ka positiivne ja enda valitud muutus ei pruugi esialgu tunduda sama loomulik kui vana käitumisviis.

Näiteks oled otsustanud vähendada ülefunktsioneerimist ehk soovid anda vastutuse tagasi sinna, kuhu see kuulub. Ratsionaalselt võid väga hästi teada, miks sa seda teed ning et see on igati õige, kuid tunne võib sellest hoolimata olla ebamugav.

Ebamugavuse kõrval võib tekkida ka süütunne. Mitte tingimata sellepärast, et teed midagi valesti, vaid sellepärast, et teed midagi teisiti.

Kui oled harjunud olema inimene, kes alati aitab, lahendab või võtab vastutuse, võib sellest rollist välja astumine tekitada süütunnet. Meie käitumine on seotud suhete, normide ja ootustega ning aja jooksul õpime, milline roll meil suhetes on.

Muutuma ei pea ainult sina

Ka teised inimesed on harjunud sinuga teatud viisil. Kui oled alati olnud see, kes aitab, vastutab ja lahendab, siis sinu muutus tähendab muutust ka teiste jaoks.

Siin tuleb mängu süsteemne vaade. Meie rollid kujunevad suhetes vastastikku: kui üks võtab palju vastutust, harjub keegi teine võib-olla võtma seda vähem. Kui üks lahendab alati probleemid ära, õpivad teised, et probleemid saavad lahendatud ka ilma nende sekkumiseta.

Kui üks inimene hakkab oma rollis teisiti käituma, peab mingil määral ümber kohanema ka ülejäänud süsteem. Seetõttu ei pruugi uus käitumine saada kohe heakskiitu ja patsutust õlale. Võid kohata hoopis küsimusi, üllatust või kulmukortsutamist. Mitte seetõttu, et sinu uus valik oleks kuidagi vale, vaid sest ka süsteem püüab tuttavat tasakaalu säilitada.

Ebamugavus ei ütle veel, et midagi on valesti

Ebamugavuse tunne ei tähenda automaatselt, et liigud vales suunas, vaid see võib tähendada, et oled liikumas enda jaoks uues suunas, mis pole ajule ega sind ümbritsevale süsteemile veel tuttav.

Samas ei tõesta ebamugavus iseenesest ka seda, et valitud muutus on õige. Pigem tasub hetkeks peatuda ja küsida: kas see tunne annab mulle märku, et midagi on päriselt valesti, või kohtun ma lihtsalt millegagi, mida ma pole harjunud tegema?

Muutus vajab lisaks otsusele aega, enesekindlust ning kordamist. Vaja on, et uus käitumine saaks piisavalt palju kogemusi, et ühel hetkel ei tundukski see ajule enam nii uus.

Ja kui ühel hetkel märkad, et enam ei pea ennast teadlikult ületama, siis alustatud muutus ongi saanud sinu uueks loomulikuks tegutsemisviisiks.

Viited ja edasi lugemiseks

Lally, P., van Jaarsveld, C. H. M., Potts, H. W. W. & Wardle, J. (2010). How are habits formed: Modelling habit formation in the real world. European Journal of Social Psychology, 40(6), 998–1009.

Grupe, D. W. & Nitschke, J. B. (2013). Uncertainty and anticipation in anxiety: an integrated neurobiological and psychological perspective. Nature Reviews Neuroscience, 14, 488–501.